Kui soovite luua füüsilisi objekte digitaalse mudeli alusel, on 3D-printimine ideaalne lahendus. Selleks, et tulemus oleks kvaliteetne ja vastaks ootustele, tuleb mudel korralikult ette valmistada. Selles artiklis räägime olulisematest etappidest ja aitame vältida levinumaid vigu.

3D-printimise tüübid

3D-printimine põhineb mitmel tehnoloogial, millest enim kasutatavad on:

FDM (fused deposition modeling) – printimine toimub plastniidi kihthaaval peale kandmise teel läbi kuumutatud ekstrudeerimispea. See on üks kõige kättesaadavamaid ja levinumaid tehnoloogiaid nii kodus kui ka tööstuses.
SLA (stereolithography) – põhineb vedela fotopolümeervaigu kihthaaval kõvendamisel UV-laseri abil. See võimaldab toota väga täpseid ja detailseid mudeleid, mis on tugevad, vastupidavad ega vaja järeltöötlust.
SLS (selective laser sintering) – laser sulatab peeneteralist metallist, keraamilist või polümeerset pulbrit kihiti. Selle tehnoloogia suurim eelis on tugevate ja konstruktsioonivabade osade valmistamine.

3D-printimisel kasutatakse sageli selliseid materjale nagu polükarbonaat, plastik, polümeerid, kips, puit, erinevad metallid või keraamika. Korralik ettevalmistus aitab tagada kvaliteetse tulemuse juba esimesel printimiskatsel.

Ettevalmistuse põhisammud

Enne kui saadate mudeli printimiseks, veenduge, et kõik vajalikud sammud on õigesti tehtud. Mida paremini mudel on ette valmistatud, seda suurem on õnnestumise võimalus.

Faili formaat ja suurus

3D-mudeli kontrollimiseks ja printimiseks kasutatakse spetsiaalseid programme, mis jagavad mudeli kihtideks. Enamik printereid töötlevad ainult .STL formaadis faile – see on tööstusstandard. Faili suurus on üldjuhul 1–30 MB, sõltuvalt polügoonide arvust ja kasutatud modelleerimistarkvarast.

Mudeli terviklikkus

Veenduge, et mudel oleks täielikult suletud (vesitihe) ja selle pinnal ei oleks auke ega katkiseid servi. Isegi väike pragu võib põhjustada vigu lõikuri (slicer’i) töös ja printimine ebaõnnestub. Probleemide vältimiseks kasutage vastavaid kontrolltarkvarasid ja veenduge, et mudel ei sisalda kattuvaid või topeltpindu.

Seina paksus ja nurgad

Iga pinna paksus peaks olema vähemalt 0,5 mm. See tagab mudeli tugevuse. Väga teravad nurgad (vähem kui 10 kraadi) võivad põhjustada murdumist või selle, et detaili ei saa üldse printida. Liiga õhukesed seinad ei pruugi valmida, liiga paksud suurendavad oluliselt printimisaega. Vajadusel suurendage täidetust ja suunake koormus kihtide ristisuunas.

Suured mudelid

Kui teie mudel on liiga suur, tuleb see jagada mitmeks osaks ja printida eraldi. Ühendamiseks võib kasutada tappliiteid (nt “pesa–tapp” või “pääsukesesaba”). Lõigete tegemisel vältige nõrku kohti, et mitte vähendada tugevust.

Ülemääraste üleulatuvate osade vähendamine

Kui üleulatuv osa on suurem kui 70 kraadi ja ilma toeta, võib materjal vajuda. Selle vältimiseks lisage mudeli projekteerimisel toed või muutke selle ruumilist orientatsiooni, et tagada stabiilsus.

Skaalavõtmine

Materjalid võivad jahtumisel kokku tõmbuda, mis mõjutab mudeli lõplikke mõõtmeid. Selle vältimiseks jätke sisemistele avadele ca 0,1–0,2 mm varu ja arvestage konkreetse materjali kahanemistegurit.

Kokkuvõte

3D-mudeli printimiseks ettevalmistamine on ülioluline samm, mis tagab kvaliteetse ja soovitud omadustega lõpptulemuse. Kontrollige kindlasti võrku, pinna tasasust, seina paksust ja vältige liigseid üleulatuvaid osi ilma toeta.

Järgides neid soovitusi, saavutate täpse ja vastupidava detaili ilma liigsete ajakulude ja materjaliraiskamiseta. Populaarsemateks 3D-printimise ideedeks on näiteks: alused, korraldajad, telefoniümbrised, ehted, mänguasjad ja aksessuaarid. Soovi korral on võimalik printida isegi rõivaid ja jalanõusid.